Rühmatreeningute uudised

Sparta treeningplaanist võib leida mitmeid huvitavaid 30- minutilisi treeninguid, mida võib liigitada HIIT treeningute alla. 

Mis on HIIT treening?

HIIT, vahel kutsutud kui ka „Tabata“ on lühend inglisekeelsetest sõnadest: High Intensity Interval Training ehk kõrge intensiivsusega intervalltreening. Peamine HIIT treeningu eesmärk on ühe ja sama treeningu ajal kasutada nii madala, kui ka kõrge sagedusega südametööd. See tähendab, et treening vaheldub väga intensiivse ja lühikese ning kerge harjutusega.

Kuna HIIT on väga intensiivne treeningmeetod, siis on kindlad inimesed, kes EI PEAKS selle järgi treenima tervise ja heaolu tõttu. Me ei soovita HIIT`i üle 50 aastastele inimestele, isikutele, kel on olnud hingamisprobleemid (näiteks astma), Kel on olnud varasemalt südame ja veresoonkonna haigused.

HIIT treeningu eelised

Lisaks treeningule kuluva aja lühendamisele on HIIT’il veel terve hulk eeliseid:

Esiteks on seda tüüpi treening tunduvalt tõhusam kui ühtlases tempos harjutamine, suurendamaks maksimaalset hapnikutarbimist treeningu ajal (VO2).

Teiseks võib pikk mõõduka intensiivsusega treening tekitada kataboolse protsessi, mis hakkab lihasmassi kahandama. Tõepoolest, püüdlused saleneda võivad hoopis vähendada neid raske vaevaga kasvatatud muskleid. Selle põhjuseks on asjaolu, et su kehas on kahte liiki lihaskiude: kiired ja aeglased. Aeglased lihaskiud sobivad paremini vastupidavustreeninguks (nt tunniajaline jooks ühtlases tempos), samas kui kiiretele lihaskiududele meeldivad lühikesed ja intensiivsed harjutused (nt raskuste tõstmine või sprint).Kui me kasutame ühte nimetatud treeningrežiimidest, kipuvad ka meie lihased võtma endale vastavaid omadusi. Näitena võid kujutleda maratonijooksja ja sprinteri keha. Sprinteri kehas on palju kiireid lihaseid ning tema lihasmass on märksa suurem. Maratoonaril seevastu on palju peenikesi aeglasi lihaskiude, tänu millele tuleb tal üle pikkade distantside kaasas kanda võimalikult vähe keharaskust. Need mõlemad on äärmuslikud näited, kuid ometi aitab see mõista, kuidas erinevat liiki treening mõjutab kehakuju.

Kolmandaks, kui intensiivset intervalltreeningut kasutada koos kergelt liigkalorilise dieediga (mis ületab kehakaalu hoidmise taset), võib tulemus olla anaboolne, nii et lihasmass kasvab ilma olulise suurenemiseta keharasvade hulgas. See tähendab, et saad kujundada endale soovitud lihased, ilma et peaksid veetma lõputuid tunde liikuval rajal.

Intensiivne treening suurendab ka „järelpõlemisefekti“ mis tähendab seda, et keha põletab rasvu veel tunde või isegi mõningal juhul päevi pärast tehtud treeningut.

Mitu korda nädalas?

Kindlasti on soovitav hoida HIIT treeningud treeningplaanis 2-3 korda nädalas, mitte rohkem, kuna pidev treenimine kõrgetes pulsivahemikes võib keha hoopis kurnata.

Meie treeningplaanist leiad HIIT treeningud järgmiste nimetuste alt:

T3 Sprint – kõrge intensiivsusega intervalltreening, mis arendab plahvatuslikku jõudu, kiirust, vastupidavust. Trenn sobib hästi neile, kes soovivad füüsilist võimekust parandada ja näiteks kevadel-suvel paremaid jooksuaegu saada. Samuti sobib treening erinevate spordialade harrastajatele – ujujad, ratturid aga miks ka mitte jõusaalis treenijatele, et oma vormi parandada.

T3 Pump – intensiivne intervalltreening raskustega (kangid, kettad) – annab hea vahelduse tavapärasele jõusaalitreeningule – harjutusi tuleb sooritada kiirelt võimalikult paljude kordustega, mistõttu arendab treening nii plahvatuslikku jõudu, kui ka lihasvastupidavust. Treening kiirendab ainevahetust ja parandab hapnikutarbimiselundkonna tööd.

Sangpomm – intensiivne intervalltreening sangpommidega – jällegi suurepärane vaheldus kangitõstmisele või jõumasinatele, samuti ideaalne lisatreening aeroobsele vastupidavustreeningule ja rühmatreeningutele. Sangpomm on suurepärane vahend parandamaks lihasjõudu ja vastupidavust.