Liikmete kogemusi

Alpinismi harrastav Sparta liige Anu Nõulik tõusis teise eestlannana Hiinas Kunluni mäestikus 7546 meetri kõrgusele Muztagh-Ata tippu.

Anul on hea näide vaprast naisest, kes kinnitab vanasõna, et trenniga pole kunagi hilja alustada. Umbes kolm aastat tagasi Sparasse tulnud Anu oli toona 40-aastane. Spartas võttis teda vastu personaaltreener Marek Morozov, kes suhtus Anu püüdlustesse väga toetavalt. "Sain esimese treeningkava ja läkski lahti. Olen Spartas väga rahul jõusaali võimalustega."

Meie treener Marek Morozov kiidab eelkõige Anu teotahet ning entusiasmi. "Ta jaksas suure isuga teha kõike, mida naised tavaliselt teha ei taha - treenis eriti jalgu ja selga, mis peavad sellisel raskel retkel tugevad olema," kiidab ka Marek omalt poolt oma hoolealust.

Samuti on Anu viimase aasta jooksul külastanud Spartas usinalt Lauri Panki poolt läbi viidavaid interval-hüpoksia treeninguid.

Kui mullu viis Anu Nõulik esimese inimesena maailmas Elbruse tippu Sparta logoga käterätiku, siis 3. augustil 2011 tõusis ta Hiinas Kunluni mäestikus 7546 meetri kõrgusel Muztagh-Ata tippu. "Alpinismi ajalugu uurides selgus, et olen teine Eesti naine, kes nii kõrge tipu vallutanud," rõõmustab Anu ja lisab, et seekordne ettevalmistus oli ka palju tõsisem ja pingelisem kui eelmisel aastal enne Elbrusele minekut. "Praktiliselt kohe peale Kaukasusest tulekut alustasin taas jõusaalis, minu varasem põhiala - maastikurattasõit, lisaks jooksutreeningud."

Tuim töö eesmärgi nimel

Jooksu jätkas Anu kogu talveks. "Igal hommikul, hoolimata külmast ja libedast  läksin rajale, suhteliselt raskete jalatsitega, hiljem raskustega kederluudel," kõneleb Anu Talvel jätkab: "Muidugi ka suusatasin, vähemalt nädala viiel päeval. "

Kevadel lisandus vapra naise arsenali tuim "kotitreening", kus ta - ikka kahekilosed raskused jalgadel - umbes 20-kilose seljakotiga nõlvast üles-alla sai liikus. "Viimane on vajalik põhiliselt selleks, et rasketel pikkadel laskumistel põlved üles ei ütleks," täpsustab ta. Ja vastu nad pidasid! Esimene vaade mäele julgust just ei süstinud. "Süda langes saapasäärde, sest see mägi oli ikka SUUR!," vahendab Anu esmast emotsiooni. 

Kuid Tallinnas koostatud graafik oli kotis ja seda järgides saigi Anu tõusma hakata. Aklimatiseerumine õnnestus, selleks tuli tõusta 6200 meetrile ja viibida seal kaks ööpäeva. "Siis laskumine baaslaagrisse, et paar päeva end koguda ja puhata, kuid... ilm pööras ära," vestab Anu looduse keerdkäikudest. 

Järgnes nukralt laagris ringi liikumine ja erinevate ekspeditsioonide ilmateadete luuramine. "Lubati "akent", mil ilm kasvõi korraks selgeks läheb. Tõusu alustasin väga paksus udus, ka järgmisel päeval teise laagrisse jõudmise eel sain korralikku lumetormi," kirjeldab Anu.

Eesti lipp Muztagh-Ata tipus

Kolmanda laagri järsud tõusud selja taga, tuli ööbida 6800 meetril. Kuid tipupäeva hommik oligi täiesti selge! "Raskelt tulid need viimased nõlvad, hapnikku oli õhus nii vähe, et aju töös hoidmiseks tuli jõuga ja täie kopsuga hingeldada. Rütm oli: 20 sammu, siis puhkus keppide najal," ütleb Anu, lisades, et Muztagh-Ata on nii järsk, et istuda ei saagi. "Libised alla, kui end sügavalt lumme ei kaeva.. Lõpuks tipuplatoo ja tipp, Eesti lipp plagises tugevas tuules käte vahel."
 

Järgmisel aastal ootab vaprat alpinisti Lenin Pik Pamiiris. "Seejärel peaks keegi Eesti naiste kõrgusrekordi 8-ga algava neljakohalise arvuni tõstma või mis...?," jätab Anu kelmikalt mõtte õhku rippuma. "Siis võib "küngastel" puhkamas käia.:)"

Loe veel:

Sparta logo vallutas Elbruse tipu