Saaliinfo

Foto: Arhiiv
Kalev-68 legendaarse meeskonna liikmed mänguhoos.

Laupäeval näeb Spartas legendaarse Kalev-68 meeskonna võrkpallureid

13:27 21. september 2010

Laupäeval, 25.septembril toimuva Sparta võrkpalli retroturniiri raames peavad Nõukogude Liidu meistriks kroonitud Kalev-68 meeskonna liikmed demonstratsioonmängu, mis algab kell 11.

Kohtumine mängitakse vanu, 1960-nendate aastate reegleid kasutades. Väike mäluvärskendus: toona mängiti geimid 15 punktini, põhimõttel et iga punkt tuleb läbi oma servi välja teenida, serv ei tohtinud võrku puutuda ning pallinguks oli avatud vaid kindel kitsas ala.

Legendaarse Kalev-68 meeskonna liikmetest on lubanud demonstratsioonmängul osaleda vähemalt Henn Karits, Kalle Kukk ning Tarvi Uljas.

Viskame kiirpilgu sellele, kes mängisid kuldses meeskonnas ning mis on neist tänaseks saanud:

Peet Raig, meeskonna kapten

Treener Ivan Dratšovi sõnul oli Raig, hüüdnimega Piilu suur strateeg ja improvisaator, isikupärane talent ning meeskonna tugisammas. Henn Karitsa sõnul hääletas meeskond Raigi kapteniks, sest viimane oli tuntud kohtunikega kõva õiendajana. „Nüüd sai ta seaduslikult oma arvamust avaldada, kartmata, et kollase kaardi saab. Kapteniks saamine distsiplineeris teda,” teab Karits.
Raig lõpetas Tartu riiklikus ülikoolis kehakultuuriteaduskonna ning töötas pärast karjääri lõppu treenerina ning Kalevi võimlas ujumisinstruktorina.
Raig suri 29. juulil 1998.

Kalle Kukk

Kukke pidas Dratšov meeskonna dispetšeriks. „Tema kaval mõte edestab praegu kohati tehnilise oskuse ja seetõttu tuleb ette veel vigu. Löögitehnikas ja taibukuses on ta aga paljudele eeskujuks,” vaagis Dratšov 40 aastat tagasi ajakirjas Kehakultuur Kuke plusse ja miinuseid. Pärast TPI lõpetamist 1967. aastal asus Kukk tööle Tallinna kontrollmõõteriistade katsetehasesse. Edasi viis töö Kuke kaubandussüsteemi ning Agro kaudu välja tänase töökohani Agroehituse juhina.
Kukk mängib siiani omaks lõbuks ning on oma ea kohta suurepärases löögivormis.

Peeter Sepp

Universaal Sepp päästis olukorra, kui Kalle Kukk oli vigastatud. „Sidemängija ülesannete kõrval oli ta ka üks resultatiivsemaid ründajaid,” hindas Vanja. Sepp töötas pärast karjääri lõppu Kirovi näidiskalurikolhoosi meeskonna treenerina ning kehalise kasvatuse õpetajana. Sepp on eluaeg olnud kuldsete kätega remondimees. „Käärikul maalis ta ükskord kogu saali seina väga korralikult ära,” meenutab Karits. Praegu elab ja töötab Sepp Pärnus.

Henn Karits


Vajalik mängumees platsil ning sõnakas liider riietusruumis. Ivan Dratšovi arvates ei hiilanud Karits löögi tugevusega. „Tal on ootamatu ja osav vasak käsi. Kombinatsioonis „rist” on ta lihtsalt asendamatu,” kirjeldas Dratšov Karitsat ehk sõpradele Kartsat.
Karits lõpetas karjääri 1971. aastal ning läks tööle EKE projekti insenerina. 1980ndate lõpul valiti Karits Rahvarinde volikogusse. 15. mail 1990, internatside rünnaku ajal Toompeale vastutas Karits Toompea lossi kaitse eest. Koos kunagise kaitseministri Andrus Ööveliga oli Karits Kodukaitse sünni juures.
Pärast iseseisvuse väljakuulutamist töötas Karits piirivalve ülema asetäitjana logistika alal, jõudis välja koloneli auastmeni.

Stanislav Dilaktorski

Selle meeskonna „vanema põlvkonna” mängumees. Enne Raigi kandis Dilaktorski kaptenipaela, aga Karitsa sõnul oli ta liiga palju ninapidi koos Vanja Dratšoviga, mis ei mõjunud meeskonnavaimule hästi. Mõistetavalt polnud Vanja kitsi ka kiitusega oma soosiku aadressil. „Dilaktorski on mees, kellelt nooremad õppisid tarka ja kavalt lööki. Näeb hästi vastase väljakut.”
Dilaktorski töötas pärast karjääri lõppu Tallinna trammi- ja trollibusside valitsuses vaneminsenerina. Suri 2004. aastal.

Taivu Uljas

Pommitaja, kellel ei puudunud ka kavala rebase oskused. „Hea blokeerija, kuid kipub ise liiga sageli võrku kinni jääma,” iseloomustas elupõlist saarlast Dratšov.
Pärast karjääri lõppu kolis tagasi Saaremaale, kus töötas Saare maavalitsuse spordijuhina, organiseerides muu hulgas kuulsaid Saare mänge. Praegu tegutseb ka võrkpallikohtunikuna.

Tarvi Uljas


Viimase vend, elukutselt – nagu ta ise ütleb – samuti saarlane. „Tarvi on neljandas tsoonis täielik peremees, keda kahekordne blokk ei peata,” ülistas Dratšov, kuid lisas isalikult manitsevalt, et kaitsemängus on mõlematel Uljastel veel kõvasti õppida.
Lõpetas TEMPTi ning on omasõnul „ainsana sõjaväes teeninud selle Kalevi liige”. Töötanud Agros tuletõrjeohutuse insenerina ning praegu teenib leiba Kalevi spordihallis väljakute korrashoiu eest vastutades. „Imeline, et olen tagasi saalis, kus ma 1963. esimest korda võitsin Eesti meistritiitli,” nostalgitseb Uljas.

Ülo Raidma

„Korraliku blokiga ning tagaliinis väga liikuv. Hea iseloom lubab häbenemata ka varumängijate pingil istuda,” kiitis Dratšov Raidmat.
Ida-Virumaa mees on tagasi oma sünnikandis. „Raidma töötas pikka aega Kohtla-Järve kaevanduses spordiinstruktorina,” teab Karits ning kiidab Raidma kunstnikukätt. „Tema maalid on sealkandis väga nõutud kaup.”

Juhan Kalamägi

Tänaseks manalateele läinud Kalamägi valdas mängijana head plaanivat pallingut ning täpset söötu. „Kalamägi on kõigile abiks oma hea tuju ja särtsaka mänguga. Kahjuks kaotas ta palling turniiri lõpuks oma ohtlikkuse,” leidis Dratšov meepotist üles ka tõrvatilga.
Kalamägi töötas eluaeg noortetreenerina Tallinna Kalevi spordikoolis.

Mati Jaanus

Dratšovi sõnul oli Jaanus universaalne mängumees, keda vedas otsustavatel hetkedel alt tervis. Lõpetas pedagoogilise instituudi kehakultuuri alal ning on õppinud ka joonestamist. Jaanus töötab praegu Tallinna mereakadeemias joonestusõppejõuna.

Madis Mõõk

„Füüsiliselt tugev, kuid tehniliselt viimistlemata noor mängumees,” hindas kriitiline juhendaja ühte meeskonna pesamunadest. Võrust pärit Mõõk töötas pikka aega Pärnu KEKis, kuid on tänaseks tagasi oma kodulinnas.

Anti Penu

Dratšov võrdles noorukest Penut sidemängija Kukega. „Nad on sama profiiliga,” hindas ta. Penu töötab siiamaani Tallinna trammi- ja trollibussikoondises insenerina.

Martin Kraner

Dratšovi arvates meeskonna parima hüppe ning pallitunnetusega mängija. „Loodan, et temast saab tubli sidemängija ning ründaja, kes õpib ära tõusvate pallide löömise,” uskus Vanja.
Martin Kramer elab praegu Valgamaal ning peab seal turismitalu.

Heino Rahuoja

„Mängis kaasa vähe, kuid tema aktiivsus ning tööind on hinnatavad,” jagas Dratšov kiitust Rahuoja aadressil. Rahuoja töötas pärast karjääri lõppu lukksepana. Tänaseks on ta surnud.

Dmitri Dratšov


Vanja poeg, kellel papa hinnangul oli kiire reaktsioon ning võrdlemisi ohtlik palling. Töötab tänaseni kaugsõidu autojuhina.

Ivan Dratšov, treener


Äärmiselt töökas juhendaja, Eesti NSV ja Nõukogude Liidu teeneline treener, kes ühiskondlikus korras töötas ka meeskonna administraatorina. Võttis jaamas meeskondi vastu, muretses lilli ja pileteid, pumpas palle, aitas koos Jaan Gutmanniga korraldada legendaarset Võru võrkpalliturniiri ning valutas toonast ajakirjandust uskudes südant ka Anti Penu, Peeter Sepa, Madis Mõõga ning Taivo Uljase õpiedukuse pärast. Tänaseks on juba rohkem kui tosin aastat surnud.

Olav Märja, teine treener
Meeskonna Pontsiks kutsutud Vanja abiline töötas hiljem Tallinna trammi ja trollibussikoondises kapitaalosakonna juhendajana.

Tiiu Olm, tohter.


 

Lisa oma kommentaar

Sinu nimi:*
Sinu e-post:
Kommentaar:*
Lisa kommentaar
Kuvan 0 kommentaari
Ühtegi kommentaari ei ole.