Uudiseid Spartast

2014. aastast Sparta jooksugrupis treeniv mitmekordne Eesti medaliomanik orienteerumises, hiidlane Mati Mägi kiidab meie treenereid. "Nad annavad alati nõu, teevad nalja, oskavad olla karmid, vajadusel toetavad moraalselt ja mis kõige olulisem viitsivad meile organiseerida ühiseid üritusi," ütleb ta.

Mati alustas lapsena sportimist kabe mängimisest, mida ta väga pikalt harrastada ei saanud, kuna ema arvas, et aitab toas kabe laua taga istumisest. "Juhtusin kuidagi orienteerumise juurde ja see oli armastus esimesest silmapilgust," ütleb ta täna ja lisab: " Kuni ülikoolini sai sporti tehtud ikka metsikult, vahest mitu tundi päevas, kuna mis seal Hiiumaal ikka muud teha oli."

Kuigi jooksutrennid toimusid korra nädalas, siis kulus põhiline energia erinevatele pallimängudele. "Sellest perioodist jäi minu olulisemaks medalisaagiks 3 Eesti meistrivõistluste hõbedat ja võistkondlik kuld koolinoorte MM-ilt, mis toimus Põlvamaal."

Ülikooli minnes jäi spordielu Mati jaoks tahaplaanile – sai küll ühte ja teist veidi tehtud, aga mitte eesmärgi päraselt.

Kusagil 2011 aasta kandis tundus Matile, et nüüd on vaja hakata jälle sporti tegema. "Mõtlesin, et alustan jooksmise ja orienteerumisega, kuna olin selles kunagi ju päris heal tasemel. Läksin siis südasuvel Harku 8 km ringile ja ei suutnud seda ühe jutiga läbi joosta. Siis tekkis lausa sportlik viha, et mis mõttes nagu ei jaksa?," vahendab Mati oma emotsioone.

Tulemuseks oli see, et Mati hakkas ennast taas 3-4 korda nädalas regulaarselt liigutama. "Pool aastat hiljem leppisin ühe klubikaaslasega kokku, et hakkame teineteist liikuma utsitama."

Hiidlased hoiavad kokku - ka Spartas

Trennikordi tuli aina rohkem ja jooksuvorm paranes. "Kuna orienteerumine toimub enamus ajast pehmel metsapinnasel, aga mina tegin trenne kõval pinnasel, siis mul polnud piisavalt võhma ja jõudu, et suuta liikuda konkurentidega võrdsetel kiirustel. Tulid meelde noorusaja trennid ja ettevalmistused ning tekkis mõte otsida mõni treeninggrupp, kus saaks teha jooksu- ja hüppeharjutusi ning ÜKE-t," kõneleb Mati.

"Paar korda sai käidud Facebooki Jooksugrupis, aga kuna nende trenniajad ei tahtnud kuidagi sobida minu tööelu ajagraafikuga, siis vahetasin selle suhteliselt kiiresti Sparta Jooksugrupi vastu, seda enam, et treeneriks ju oma kodusaare (Hiiumaa) mees Ahto Tatter."

Mati lisab, et Spartas sai paar aastat väga kaootiliselt trennidest osa võetud, aga kuna nälg paremate tulemuste järgi aina kasvas. Ka treener kinnitas Matile, et järjepidev treenimine annb tema puhul tohutu arenguhüppe. "Võtsin ennast lõpuks kätte ja hakkasin 2016 sügis-talve perioodil regulaarselt trenni tegema, mis koosnes minimaalselt 2-3 Sparta ühistrennist nädalas. Kahjuks kohe algul sain kaheks kuuks põlvevigastuse (jooksja põlv), millele leidsin lahenduse kevadises Portugali laagris, aga alates laagrist olen kuni tänase päevani teinud eesmärgi pärast trenni rohkem kui kunagi varem."

Paari-kolme viimase aastaga on Mati koju toonud mitmeid Eesti Meistrivõistluste medaleid ja jooksukiirused on jõudmas juba numbriteni, mida viimati sai nähtud keskkooli aegadel. "Tegelen veidi veel ka kestvusaladega nagu rogain ja seiklussport."

Meeldib treeningute mitmekülgsus

2014. aastast Sparta jooksugrupis harjutava Mati sõnul on kõige rõõmustavam see, et grupis on inimesi igast vanusest ja eluvaldkonnast. "Seltskond on kirev, rõõmsameelne ja hästi sõbralik. Treenerid on viimase peal – annavad alati nõu kui seda küsid, teevad nalja, oskavad olla karmid, vajadusel toetavad moraalselt ja mis kõige olulisem viitsivad meile organiseerida ühiseid üritusi."

Jooksugrupist on Mati saanud parimad teadmised eesmärgipärasemast ja kvaliteetsemast treeningust, seltskonna kellega koos rasketes trennides higi valada ja hulga lõbusaid spordisõpru.

Samuti peab ta kõige olulisemaks treenerite professionaalsust ja tahet tegeleda ka nendega, kes pole tippsportlased. Meeldib veel treeningute mitmekülgsus ja üksteise toetamine.

Tulevikus soovib Mati saada "veel kiiremaks ja tugevamaks", et konkurentide elu oleks orienteerumisradadel veel raskem. "Väike unistus on võita mõni rogaini tiitlivõistlus oma vanusegrupis, aga ei ole kindel kas suudan ennast piisavalt motiveerida sellisest hullusest osa võtma, vaja oleks sisuliselt 24 h joosta ja orienteeruda."